Blogi kirjutamine oli minu jaoks uus ja huvitav. Arvasin algul, et see on palju raskem. Valisime grupiga hea teema, millest oli kõigil kirjutada. Jutt jooksis väga hästi ja ma ei tüdinenud sellest ära. Kõik panustasid töösse võrdselt ja ei tekkinud seda, et keegi teeks rohkem või vähem. Blogi sai valmis õigeks ajaks ja kõik täitsid oma kohustuse. Kuna kõik olid teema valikuga rahul, siis ei tekkinud lahkarvamusi. Mina jäin blogiga väga rahule.
Gertrud
reede, 7. oktoober 2016
neljapäev, 6. oktoober 2016
Eneseanalüüs
Blogi kirjutamine oli huvitavam, kui esialgselt arvasin. Eriti rahul olen meie teemavalikuga, tuli palju toredaid asju meelde ja jutt jooksis ka.
Meie grupis tegid kõik võrdselt tööd: kõik koos pakkusime teemasid, kuni reisikogemuste teemani jõudsime, kõik kirjutasid 3 postitust reisidest ja eneseanalüüsi. Ka kujunduse jms valisime koos.
Kellegagi mingeid probleeme ei tekkinud ja kõik täitsid oma osa õigeks ajaks ja ka vajalikus mahus.
Marleen Mikk
Meie grupis tegid kõik võrdselt tööd: kõik koos pakkusime teemasid, kuni reisikogemuste teemani jõudsime, kõik kirjutasid 3 postitust reisidest ja eneseanalüüsi. Ka kujunduse jms valisime koos.
Kellegagi mingeid probleeme ei tekkinud ja kõik täitsid oma osa õigeks ajaks ja ka vajalikus mahus.
Marleen Mikk
Klassilõpureis Lapimaale
Minu 9. klassi lõpureis leidis aset hoopis õppe-aasta alguses, oktoobrikuus. Seda selle pärast, et Lapimaa tundra on sügiseti just kõige kaunimates toonides.
Sõitsime sinna bussiga, terve tolleaegne 9.B klass ja 5 õpetajat peal. Sõitsime sadamasse, kust läksime Helsingi laeva peale ja sealt uuesti bussi peale ja Oulu suunas. Sõit oli pikk ja väsitav, aga samas oli ka huvitav aknast välja vaadata ja ümbrust uurida.
Oulusse jõudsime õhtul, seal oli kole külm, seega veetsime õhtu lõkke ääres istudes ja grillides. Laulsime mõningaid laule ja mängisime ringmänge. Öö saabudes oli näha ka imeilusaid virmalisi.
Hommikul ärkasime vara ja matkasime mäe otsa päikesetõusu vaatama. Nii varakult ärgata ja mäkke ronida oli muidugi raske, aga tippu jõudes tundsin, kuidas see kõik oli seda väärt.
Samal päeval käisime ka tundras matkamas, loodus oli tõesti hingematvalt kaunis.
Edasi sõitsime Rovaniemi jõuluvanale külla. Seisime põhjapooluse piiril, käisime poolvääriskivide muuseumis ja teises muuseumis sõelusime kulda. Kõik kulla, mis välja sõeluda õnnestus, võis endale jätta.
Eriti hästi jäi mulle meelde ühe klassivenna kokkuvõttev kommentaar reisi kohta: "Kõik jäid haigeks ja Uku nägi kummitust." Nimelt jäi mu teine klassivend Uku viimasena saunamajja ja nägi rätikuid iseenesest liikumas. Ja kõik jäid tõepoolest haigeks, sest seal oli jube külm.
Marleen Mikk
Sõitsime sinna bussiga, terve tolleaegne 9.B klass ja 5 õpetajat peal. Sõitsime sadamasse, kust läksime Helsingi laeva peale ja sealt uuesti bussi peale ja Oulu suunas. Sõit oli pikk ja väsitav, aga samas oli ka huvitav aknast välja vaadata ja ümbrust uurida.
Oulusse jõudsime õhtul, seal oli kole külm, seega veetsime õhtu lõkke ääres istudes ja grillides. Laulsime mõningaid laule ja mängisime ringmänge. Öö saabudes oli näha ka imeilusaid virmalisi.
Hommikul ärkasime vara ja matkasime mäe otsa päikesetõusu vaatama. Nii varakult ärgata ja mäkke ronida oli muidugi raske, aga tippu jõudes tundsin, kuidas see kõik oli seda väärt.
Samal päeval käisime ka tundras matkamas, loodus oli tõesti hingematvalt kaunis.
Edasi sõitsime Rovaniemi jõuluvanale külla. Seisime põhjapooluse piiril, käisime poolvääriskivide muuseumis ja teises muuseumis sõelusime kulda. Kõik kulla, mis välja sõeluda õnnestus, võis endale jätta.
Eriti hästi jäi mulle meelde ühe klassivenna kokkuvõttev kommentaar reisi kohta: "Kõik jäid haigeks ja Uku nägi kummitust." Nimelt jäi mu teine klassivend Uku viimasena saunamajja ja nägi rätikuid iseenesest liikumas. Ja kõik jäid tõepoolest haigeks, sest seal oli jube külm.
Marleen Mikk
Malaisiast edasi Austriaaliasse
Reis eelmises postituses räägitud Malaisiaga ei lõppenud, sealt edasi lendasime Singapuri, et minna Austriaalia lennuki peale.
Austriaalias peatusime peretuttavate juures ning esimese asjana märkasin, kui erinev on see Aasiast, millega olin juba ära harjuda suutnud. Esiteks oli õhk hoopis teistsugune, palju niiskem ja troopilisem. Teiseks polnud inimesed üldse nii rõõmsad, kui olid olnud Malaisias, inimesed ei naeratanudki sulle tänaval täitsa ilma põhjuseta.
Veetsime oma reisi Brisbane'is ja Gold Coastil. Brisbane'is olime peretuttavate majas. Austraallaste majades peab nt olema selline süsteem, mis kogub vihmavett ning seda kasutatakse WC's, et vähendada puhta vee raiskamist. Käisime seal linna peal jalutamas ja kohalikes restoranides söömas. Käisime ka loomaaias, kus sai kängurutega lähemalt tutvuda ja neile pai teha.
Gold Coastil olime pilvelõhkujast kortermajas. Mis korrusel täpselt, seda ei mäleta, aga päris kõrgel olime. Gold Coastist mäletan hästi ookeanis ujumaskäiku, sest lained olid ca 2 meetrised ja vesi oli VÄGA soolane. Liiv oli ka nii tuline, et üle paari sekundi paigal seista ei saanud.
Austraalia oli samuti väga huvitav kogemus ja väga ilus maa. Loodan, et satun sinna kunagi uuesti.
Öövaade Brisbane'ile
Gold Coast
Kängurut paitamas
Marleen Mikk
Austriaalias peatusime peretuttavate juures ning esimese asjana märkasin, kui erinev on see Aasiast, millega olin juba ära harjuda suutnud. Esiteks oli õhk hoopis teistsugune, palju niiskem ja troopilisem. Teiseks polnud inimesed üldse nii rõõmsad, kui olid olnud Malaisias, inimesed ei naeratanudki sulle tänaval täitsa ilma põhjuseta.
Veetsime oma reisi Brisbane'is ja Gold Coastil. Brisbane'is olime peretuttavate majas. Austraallaste majades peab nt olema selline süsteem, mis kogub vihmavett ning seda kasutatakse WC's, et vähendada puhta vee raiskamist. Käisime seal linna peal jalutamas ja kohalikes restoranides söömas. Käisime ka loomaaias, kus sai kängurutega lähemalt tutvuda ja neile pai teha.
Gold Coastil olime pilvelõhkujast kortermajas. Mis korrusel täpselt, seda ei mäleta, aga päris kõrgel olime. Gold Coastist mäletan hästi ookeanis ujumaskäiku, sest lained olid ca 2 meetrised ja vesi oli VÄGA soolane. Liiv oli ka nii tuline, et üle paari sekundi paigal seista ei saanud.
Austraalia oli samuti väga huvitav kogemus ja väga ilus maa. Loodan, et satun sinna kunagi uuesti.
Marleen Mikk
Minu reis Malaisiasse
Reisisime perega 3 ja pool aastat tagasi Malaisiasse, kuid mitte otselennuga. Lendasime sinna mitmete ümberistumistega, tänu millele veetsime 1 öö Viinis, kus külastasime kuulsat loomaaeda ja lossi. Reisisime veel läbi näiteks Abu-Dhabist, kus saime ka kergelt ringi vaadata.
Marleen Mikk
Malaisiasse kohale jõudes tundsin esimesena seda mõnusat sooja õhku ja kuuma päikest. Meie hotell oli linnast väljas mereäärses resordis. Õhk oli päeval keskmiselt 33 kraadi ja merevesi 25 kraadi.
Käisime seal džunglis matkamas, rahvuspargis ja orangutangide kaitsealal.
Veetsime seal kokku 2 nädalat ja viimastel päevadel läksin ma uurima hotelli kõrval asuvat klubi, kus sain inimestega kiiresti tuttavaks ja leidsin ka ühe kohaliku omale sõbrannaks. Temaga sain järgmisel päeval kokku ja läksime linna peale šoppama.
Malaisia on kindlasti üks mu lemmikutest kohtades, kuhu reisinud olen ja tahan sinna 100% tagasi minna.
Eneseanalüüs
Valisime oma teemaks reisikogemustest kirjutamise. Mulle meeldis väga kirjutada oma reisidest, sest tuli palju mõtteid, mida kirja panna ja samal ajal oli huvitav, kuna tulid vanad mälestused meelde. Arvasin, et blogi kirjutamine on tüütu ja igav ning jätsin selle kirjutamise viimaseks hetkeks, kuid see osutus hoopis päris põnevaks. Meie grupis oli kõigil sama roll, kõik koos tegime lehekülje valmis ning igaüks kirjutas 3 postitust oma reisi kohta + eneseanalüüsi. Saime hakkama ilma probleemideta ja arvan, et valisime väga hea teema.
Robert Vahe
USA trip
3 aastat tagasi, sügisvaheajal, käisin oma perekonnaga USA-s. Mäletan, et lend sinna oli väga väsitav ning tülikas, kuid see oli väärt seda. Maandusime John F. Kennedy lennujaamas, mis asub New Yorgis. New Yorki jäime ka kogu reisi ajaks. Meie hotell asus täpselt kesklinnas, Time Square'i läheduses. Mäletan, et esimene päev oli päris harjumatu olla seal linnas, kuna kõik hooned tundusid tohutult suured ning tänavad olid paksult inimesi täis. Oli selline tunne, nagu oleks täpselt kuskil filmis. Ei tundunud üldse reaalne, et ma ise kõnnin seal New Yorgi tänavatel. Seiklesime iga päev palju linnas ringi, käisime erinevate vaatamisväärsuste juures, näiteks käisime nende kaksiktornide juures, kus toimus 9/11. Sõime ka igapäevaselt palju erinevat rämpstoitu, kuna mõistlikku toitu seal väga ei leidunud. USA on koht, kuhu reisiks veel mitmeid kordi, kuna seal on alati midagi uut avastada ja teha. Plaanin tulevikus kindlasti veel USA-sse minna, kuid järgmine kord juba mõnda teise linna.
Robert Vahe
Tellimine:
Postitused (Atom)