Eneseanalüüs

Blogi kirjutamine oli minu jaoks uus ja huvitav. Arvasin algul, et see on palju raskem. Valisime grupiga hea teema, millest oli kõigil kirjutada. Jutt jooksis väga hästi ja ma ei tüdinenud sellest ära. Kõik panustasid töösse võrdselt ja ei tekkinud seda, et keegi teeks rohkem või vähem. Blogi sai valmis  õigeks ajaks ja kõik täitsid oma kohustuse. Kuna kõik olid teema valikuga rahul, siis ei tekkinud lahkarvamusi. Mina jäin blogiga väga rahule.
Gertrud

Eneseanalüüs

Blogi kirjutamine oli huvitavam, kui esialgselt arvasin. Eriti rahul olen meie teemavalikuga, tuli palju toredaid asju meelde ja jutt jooksis ka.
Meie grupis tegid kõik võrdselt tööd: kõik koos pakkusime teemasid, kuni reisikogemuste teemani jõudsime, kõik kirjutasid 3 postitust reisidest ja eneseanalüüsi. Ka kujunduse jms valisime koos.
Kellegagi mingeid probleeme ei tekkinud ja kõik täitsid oma osa õigeks ajaks ja ka vajalikus mahus.
                                                                                                          Marleen Mikk

Klassilõpureis Lapimaale

Minu 9. klassi lõpureis leidis aset hoopis õppe-aasta alguses, oktoobrikuus. Seda selle pärast, et Lapimaa tundra on sügiseti just kõige kaunimates toonides.
Sõitsime sinna bussiga, terve tolleaegne 9.B klass ja 5 õpetajat peal. Sõitsime sadamasse, kust läksime Helsingi laeva peale ja sealt uuesti bussi peale ja Oulu suunas. Sõit oli pikk ja väsitav, aga samas oli ka huvitav aknast välja vaadata ja ümbrust uurida.
Oulusse jõudsime õhtul, seal oli kole külm, seega veetsime õhtu lõkke ääres istudes ja grillides. Laulsime mõningaid laule ja mängisime ringmänge. Öö saabudes oli näha ka imeilusaid virmalisi.
Hommikul ärkasime vara ja matkasime mäe otsa päikesetõusu vaatama. Nii varakult ärgata ja mäkke ronida oli muidugi raske, aga tippu jõudes tundsin, kuidas see kõik oli seda väärt.
Samal päeval käisime ka tundras matkamas, loodus oli tõesti hingematvalt kaunis.
Edasi sõitsime Rovaniemi jõuluvanale külla. Seisime põhjapooluse piiril, käisime poolvääriskivide muuseumis ja teises muuseumis sõelusime kulda. Kõik kulla, mis välja sõeluda õnnestus, võis endale jätta.
Eriti hästi jäi mulle meelde ühe klassivenna kokkuvõttev kommentaar reisi kohta: "Kõik jäid haigeks ja Uku nägi kummitust." Nimelt jäi mu teine klassivend Uku viimasena saunamajja ja nägi rätikuid iseenesest liikumas. Ja kõik jäid tõepoolest haigeks, sest seal oli jube külm.

                                 
                                                                                                                      Marleen Mikk

Malaisiast edasi Austriaaliasse

Reis eelmises postituses räägitud Malaisiaga ei lõppenud, sealt edasi lendasime Singapuri, et minna Austriaalia lennuki peale.
Austriaalias peatusime peretuttavate juures ning esimese asjana märkasin, kui erinev on see Aasiast, millega olin juba ära harjuda suutnud. Esiteks oli õhk hoopis teistsugune, palju niiskem ja troopilisem. Teiseks polnud inimesed üldse nii rõõmsad, kui olid olnud Malaisias, inimesed ei naeratanudki sulle tänaval täitsa ilma põhjuseta.
Veetsime oma reisi Brisbane'is ja Gold Coastil. Brisbane'is olime peretuttavate majas. Austraallaste majades peab nt olema selline süsteem, mis kogub vihmavett ning seda kasutatakse WC's, et vähendada puhta vee raiskamist. Käisime seal linna peal jalutamas ja kohalikes restoranides söömas. Käisime ka loomaaias, kus sai kängurutega lähemalt tutvuda ja neile pai teha.
Gold Coastil olime pilvelõhkujast kortermajas. Mis korrusel täpselt, seda ei mäleta, aga päris kõrgel olime. Gold Coastist mäletan hästi ookeanis ujumaskäiku, sest lained olid ca 2 meetrised ja vesi oli VÄGA soolane. Liiv oli ka nii tuline, et üle paari sekundi paigal seista ei saanud.
Austraalia oli samuti väga huvitav kogemus ja väga ilus maa. Loodan, et satun sinna kunagi uuesti.

                                           Öövaade Brisbane'ile
                                                               

                                           Gold Coast

                                                         Kängurut paitamas

                                                                                                              Marleen Mikk

Minu reis Malaisiasse

Reisisime perega 3 ja pool aastat tagasi Malaisiasse, kuid mitte otselennuga. Lendasime sinna mitmete ümberistumistega, tänu millele veetsime 1 öö Viinis, kus külastasime kuulsat loomaaeda ja lossi. Reisisime veel läbi näiteks Abu-Dhabist, kus saime ka kergelt ringi vaadata.

Malaisiasse kohale jõudes tundsin esimesena seda mõnusat sooja õhku ja kuuma päikest. Meie hotell oli linnast väljas mereäärses resordis. Õhk oli päeval keskmiselt 33 kraadi ja merevesi 25 kraadi. 

Käisime seal džunglis matkamas, rahvuspargis ja orangutangide kaitsealal. 

Veetsime seal kokku 2 nädalat ja viimastel päevadel läksin ma uurima hotelli kõrval asuvat klubi, kus sain inimestega kiiresti tuttavaks ja leidsin ka ühe kohaliku omale sõbrannaks. Temaga sain järgmisel päeval kokku ja läksime linna peale šoppama. 

Malaisia on kindlasti üks mu lemmikutest kohtades, kuhu reisinud olen ja tahan sinna 100% tagasi minna. 

                                                                                                                         Marleen Mikk

Eneseanalüüs

Valisime oma teemaks reisikogemustest kirjutamise. Mulle meeldis väga kirjutada oma reisidest, sest tuli palju mõtteid, mida kirja panna ja samal ajal oli huvitav, kuna tulid vanad mälestused meelde. Arvasin, et blogi kirjutamine on tüütu ja igav ning jätsin selle kirjutamise viimaseks hetkeks, kuid see osutus hoopis päris põnevaks. Meie grupis oli kõigil sama roll, kõik koos tegime lehekülje valmis ning igaüks kirjutas 3 postitust oma reisi kohta + eneseanalüüsi. Saime hakkama ilma probleemideta ja arvan, et valisime väga hea teema.

Robert Vahe

USA trip

3 aastat tagasi, sügisvaheajal, käisin oma perekonnaga USA-s. Mäletan, et lend sinna oli väga väsitav ning tülikas, kuid see oli väärt seda. Maandusime John F. Kennedy lennujaamas, mis asub New Yorgis. New Yorki jäime ka kogu reisi ajaks. Meie hotell asus täpselt kesklinnas, Time Square'i läheduses. Mäletan, et esimene päev oli päris harjumatu olla seal linnas, kuna kõik hooned tundusid tohutult suured ning tänavad olid paksult inimesi täis. Oli selline tunne, nagu oleks täpselt kuskil filmis. Ei tundunud üldse reaalne, et ma ise kõnnin seal New Yorgi tänavatel. Seiklesime iga päev palju linnas ringi, käisime erinevate vaatamisväärsuste juures, näiteks käisime nende kaksiktornide juures, kus toimus 9/11. Sõime ka igapäevaselt palju erinevat rämpstoitu, kuna mõistlikku toitu seal väga ei leidunud. USA on koht, kuhu reisiks veel mitmeid kordi, kuna seal on alati midagi uut avastada ja teha. Plaanin tulevikus kindlasti veel USA-sse minna, kuid järgmine kord juba mõnda teise linna.

Robert Vahe

Eneseanalüüs blogi kirjutamise kohta

Kirjutasime oma blogis reisikogemustest. Mulle sobis see teema väga, sest olen ise mitmeid kordi reisinud ja mõtteid, mida kirja panna, jagus enam kui piisavalt. Meie blogi võib lugeda ükskõik millises vanuses inimene, kellele meeldib reisida.

Blogipostituste kirjutamine osutus kergemaks, kui ma arvasin. Samas sain aru, et reisi on üsna raske tagantjärele meenutada. Meeles olid enamasti ainult mõned meeldejäävamad hetked.

Tööjaotuses polnud mitte midagi erilist. Igaüks kirjutas 3 sisulist postitust oma reisidest ja 1 arutleva postituse. Tähtajaks, millal peavad kõigil kõik sissekanded tehtud olema, seadsime neljapäeva, ehk siis ühe päev enne lõplikku blogi esitamise kuupäeva. Töö sujus hästi ja ühtegi probleemi ei esinenud.

Hans Kasepõld

Minu soojamaareis Taimaal

Mõtlesime perekonnaga tükk aega, kuhu soojale maale võiks suvevaheajal puhkama minna. Valikuid oli mitmeid, kuid lõpuks otsustasime Tai kasuks. Lendasime siis kõigepealt Tallinnast Frankfurti Saksamaale, et sealt edasi Taisse lennata. Maandusime Bangkokis, Tai pealinnas. Sealt edasi oli vaja meil veel üks lend teha, et jõuda väiksele saarele, Krabile. Kokku lendasime lennukiga umbes 16 h. Meie sealne hotell oli lihtsalt võrratu, tuba seest oli vinge ning aknast avanes vaade  kaunile ookeanile. Temperatuur oli iga päev 35+ kraadi ning ookeanivett võis võrrelda kuuma supiga. Käisime perekonnaga igal pool mereäärsetes restoranides söömas ning pean tunnistama, et pole mitte kuskil mujal veel nii häid toite söönud. Liikumisvahenditeks olid meil rollerid, millega oli nauding sõita, kuna kliima oli lihtsalt nii soe ning sõidu ajal nägi ka mitmeid põnevaid asju. Käisime ka veel kuskil matkal mägedes, kuhu pidime liikuma läbi džungli. Sealne loodus oli lihtsalt imeline. Seal kohtasime ka erinevaid metsikuid loomi (elevandid, ahvid, krokodillid jne), mis oli tegelikult päris hirmuäratav. Kokku kestis meie reis 2 nädalat ning tagasi tulles jäime ka Bangkokki (Tai pealinn) üheks ööks, kus ööbisime ilusas 5-tärnilises hotellis, vaatega sellele suurlinnale. See reis jääb mulle kindlasti eluks ajaks meelde.

Robert Vahe

võistlused Rootsis, Gothenburgis

Minu üks meeldejäävamaid reise oli suvel jalgpalliturniir Rootsis. Läksime sinna oma tiimikaaslastega võistlema. Minek oli laevaga ning Stockholmist edasi läksime bussiga väiksesse kaunisse linna, Gothenburgi. Ööbisime võistkonnaga seal üsna uhkes hotellis, mis asus ka jalgpalliväljakutele lähedal. Puhata sellel reisil väga ei saanud, kuna kogu aeg oli tihe graafik. Iga päev oli 2 mängu ning trenn. Turniir kus me osalesime, on Euroopa üks suurimaid noorte jalgpalliturniire, mis toimub igal aastal, suvel. Meie võistkonnal läks turniiril üllatavalt hästi, saime parima 16 hulka 148-st tiimist. Saime mängida ka erinevatest rahvustest mängijate vastu. Nii palju kui meil vaba aega oli, saime käia näiteks ilusas Rootsi rannikuäärses paigas, kus oli imeline rand ning väga soe vesi ujumiseks. Saime ka linna peal erinevaid tegevusi teha. Ilmad olid iga päev perfektsed ning seltskond, kellega me olime seal, oli lihtsalt suurepärane.

Robert Vahe

Üksipäini Alpides

See oli vist 4 või 5 aastat tagasi, kui käisin Itaalias suusareisil. See oli minu jaoks täiesti uus kogemus, sest läksin sinna koos tuttavate ja sõpradega, kuid minuga ei tulnud kaasa mitte ühtegi pereliiget.

Algselt pidin minema suusatama koos isaga, aga kuna viimasel hetkel selgus, et ta ei saa töö tõttu Itaaliasse tulla, siis läksin sinna hoopis üksinda. Teisteks reisikaaslasteks olid naabrid ja üks hea sõber ning klassivend, kellega olin ma enamuse aja seal reisil koos.

Olin varem paar korda Alpides lumelauda sõitmas käinud ja mägedest alla saamisega mul raskusi ei olnud. Küll aga oli üks erand. Nimelt läks mul mäe keskel katki lumelaua side ja pidin selle tõttu tervest ülejäänust mäest alla sõitma ühe lahtise jalaga. See polnud just kõige lõbusam tegevus. Õnneks sai alt suusakülast uue sideme osta ja puhkus sai ilusasti edasi minna.

Minu jaoks oli see reis väga meeldejääv, sest sain proovida, mis tunne on reisida, kui vanemad ei tee kõike ette-taha ära ja peab omapäi hakkama saama.

Hans Kasepõld

Võistlused Klaipedas

 Kuna juba mitu postitust olen kirjutanud sõpradega reisimisest, siis mõtlesin järgmise ka sellest kirjutada. Olen juba 2 aastat käinud välismaal tantsuvõistlustel. Kuid üheks lemmikuks jääb siiski Leedu, sest sealsed võistlused on alati viimase peal. Meie hiljutine võistlus Leedus oli kevade lõpus.
Sõitsime sinna Tallinnast bussiga läbi Läti umbes 8-9 tundi. Sõit läks imekombel väga ruttu ja tee peal sai väga palju nalja. Ööbisime Klaipedas hotellis. Kuna meil polnud järgmisel päeval vaja vara võistelda, siis saime käia ringi. See kant nägi välja umbes nagu Lasnamäe ääres oleksime olnud. Kuid seal ümber oli väga palju poode. Ostsime poest erinevaid küüslauguleibu, sest need on seal tõesti väga maitsvad. Võistluspaik oli sealt umbes 40 minuti kaugusel ja seal kõrval oli üks väga ilus park, kus me pärast jalutasime. See oli kõrgendiku peal ja nägi väga huvitav välja. Leedu inimesed olid ka väga sõbralikud, aga inglise keelt ei oska nad ikka üldse. Pidime vene keeles hakkama saama. Kuna me väga palju ringi ei saanud käia, siis pigem suhtlesime sealsete inimestega. Nad olid meile väga vastutulelikud ja kiitsid meid, kui võistlused läbi said. Me olime kahepäevasest võistlusest lõpuks nii väsinud, et kõik magasid tagasiteel.
Gertrud

Öine London

 Paar aastat tagasi käisime näiteringi trupiga Inglismaal. Ööbisime täpselt Londoni keskel ühes toredas hostelis. Ilm oli ikka selline nagu Inglismaal ikka, pilves ja vihmane. Õpetaja lubas meil minna ise süüa ostma ja muidugi me läksime kohe sõõrikupoodi. See asus kohe meie hosteli kõrval. Teisel päeval oli ilm täiesti selge ja isegi palav. Avastasime Londonit ja käisime kõik tuntumad kohad läbi. Õhtul käisime vaatamas trummishowd nimega ,,Stomp''. Saal oli täiesti välja müüdud ning see oli kõige kaasahaaravam etendus mu elus. See teatrisaal oli ka väga huvitavalt ehitatud. Read läksid järsult üles ning me istusimegi peaaegu kõige kõrgemal. Pärast etendust oli väljas juba pime ning võisime minna endale süüa ostma. Läksime kuskilt tänavate kaudu ja suutsime mitu korda ära eksida. Pärast ei leidnud enam hostelit ka üles ning läksime omavahel vaidlema. Meil ei jäänud muud üle kui küsida politseinikult, kes meie lähedal seisis. Teadsime ainult hosteli nime, aga õnneks ta oskas meid juhatada õige tänavani. Öine London oli vapustav, kuid rahvast paksult täis. Mitmed inimesed tulid meiega rääkima ja küsisid, kust me pärit oleme. See oli üks suur seiklus, aga olime väga õnnelikud, kui hostelisse tagasi jõudsime.
Gertrud

Omapäi Stockholmist Södertäljesse

  Olime sõbrannaga kuulnud, et Stockholmis toimub Rihanna kontsert, aga meil polnud plaani sinna minna. Umbes 2 nädalat enne seda kirjutas mulle üks tuttav, et müüb 2 piletit. Me olime kohe nõus need ära ostma ja valmis minema Rootsi. Ostsime piletid ning juba 2 nädalat hiljem sõitsimegi laevaga Stockholmi poole. Esimesel päeval panime oma kohvrid ära ning käisime linna peal ja avastasime erinevaid kohti vanalinnas, kuhu enne pole Rootsis sattunud. Hiljem sõitsime sõbranna tuttava poole. Ta elab sellises kohas nimega Södertälje. See oli umbes 20 minuti sõit Stockholmist rongiga. Seal oli kõik väga vaikne ja armas. Inimesed olid väga sõbralikud ja rongijaama lähedal olid väikesed poekesed. Õhtul läksime kontserdile, mis oli täiesti uskumatu kogemus ja jäime väga rahule. Tele 2 Arena oli ka väga suur ja ümber toimus veel palju muud melu. Rahvast oli nii palju, et inimesed ei mahtunud pärast metroo peale ära. Kuna viimane rong läks juba kell 23.00 ära, siis pidime minema tagasi bussiga. Buss sõitis üle 40 minuti ja me olime lõpuks nii väsinud. Viimasel päeval läksime jälle Södertäljest rongile ja liikusime tagasi Stockholmi poole. Käisime veel shoppamas ja linna peal ringi.  Meile meeldis väga omapäi hakkama saada. See kõik sai väga ruttu läbi, aga oli tore kogemus.
Gertrud

Soome

Oli täiesti tavaline sügispäev, kui meil tekkis sõpradega spontaanne mõte minna Soome. Mõned tunnid läksid mööda ja siis olidki juba laevapiletid järgmiseks päevaks ostetud.
Meie reisi eesmärk oli minna lihtsalt ratastega mõnda skateparki sõitma ja niisama Helsinki peal ringi vaadata. Laev lahkus hommikul vara - umbes 7 ajal, nii et me olime kõik väga väsinud ja jäime kohe laevas magama. Kui kohale jõudsime, oli meile suureks üllatuseks, kui nägime, et seal oli öösel nii külm olnud, et tervel maapinnal oli õhuke härmatise kiht peal. Selle tõttu saime me seal ainult 3 tundi oma ratastega sõita, kui pidime juba tagasi hakkama liikuma.
Kõik ei saanud muidugi lõppeda hästi, sest ma suutsin oma telefoni kuskil Soome peal ära kaotada. Tagasiteel läks veel sõbra rattal rehv katki ja oleksime selle pärast peaaegu laevast maha jäänud, sest terve seltskonna liikumise tempo langes märgatavalt.
Muidu jäime kõik reisiga rahule ja saime tõestuse, et meeldejääv reis ei pea olema pikalt ette planeeritud. Sobib ka kui on lihtsalt tore seltskond ja lennukad mõtted.

Taimaa avastamine

Üks mu meeldejäävamaid soojamaareise oli 2 aastat tagasi, kui ma käisin oma perega Tais. 

Kõigepealt lendasime me Bangkokki ja sealt sõitsime otsekohe autoga sadamasse, kust läksime parvega Ko Changi saarele. Meie reisi eesmärk oli avastada tervet Taid ja selle imekaunist loodust ning käia kohtades, mida turistid enamasti ei külasta. Esimese Taimaa külastusega seda küll teha ei oskaks, aga kuna see oli mu vanemate jaoks juba 5. kord, teadsid nad väga hästi, kuhu tasuks seal minna.

Sel reisil jäin ma absoluutselt kõigega rahule. Ilmad olid soojad, ookean oli uskumatult soe ja kõik kohalikud elanikud olid väga sõbralikud ja rõõmsameelsed. 

Kõige enam meeldis mulle nendest asjadest arvatavasti toit. Seal riigis ei kehtinud põhimõte, et mida kallim restoranis, seda paremad road seal on. Enamikul juhtudel olid kõige paremad söögid just nurgatagustes kohtades, kus hinnad olid väga odavad.

Kui peaksin valima ühe sihtkoha, kuhu tahaksin hetkel sõita, siis sooviksin just kõige rohkem külastada uuesti Taid.

Hans Kasepõld