Paar aastat tagasi käisime näiteringi trupiga Inglismaal. Ööbisime täpselt Londoni keskel ühes toredas hostelis. Ilm oli ikka selline nagu Inglismaal ikka, pilves ja vihmane. Õpetaja lubas meil minna ise süüa ostma ja muidugi me läksime kohe sõõrikupoodi. See asus kohe meie hosteli kõrval. Teisel päeval oli ilm täiesti selge ja isegi palav. Avastasime Londonit ja käisime kõik tuntumad kohad läbi. Õhtul käisime vaatamas trummishowd nimega ,,Stomp''. Saal oli täiesti välja müüdud ning see oli kõige kaasahaaravam etendus mu elus. See teatrisaal oli ka väga huvitavalt ehitatud. Read läksid järsult üles ning me istusimegi peaaegu kõige kõrgemal. Pärast etendust oli väljas juba pime ning võisime minna endale süüa ostma. Läksime kuskilt tänavate kaudu ja suutsime mitu korda ära eksida. Pärast ei leidnud enam hostelit ka üles ning läksime omavahel vaidlema. Meil ei jäänud muud üle kui küsida politseinikult, kes meie lähedal seisis. Teadsime ainult hosteli nime, aga õnneks ta oskas meid juhatada õige tänavani. Öine London oli vapustav, kuid rahvast paksult täis. Mitmed inimesed tulid meiega rääkima ja küsisid, kust me pärit oleme. See oli üks suur seiklus, aga olime väga õnnelikud, kui hostelisse tagasi jõudsime.
Gertrud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar