Võistlused Klaipedas

 Kuna juba mitu postitust olen kirjutanud sõpradega reisimisest, siis mõtlesin järgmise ka sellest kirjutada. Olen juba 2 aastat käinud välismaal tantsuvõistlustel. Kuid üheks lemmikuks jääb siiski Leedu, sest sealsed võistlused on alati viimase peal. Meie hiljutine võistlus Leedus oli kevade lõpus.
Sõitsime sinna Tallinnast bussiga läbi Läti umbes 8-9 tundi. Sõit läks imekombel väga ruttu ja tee peal sai väga palju nalja. Ööbisime Klaipedas hotellis. Kuna meil polnud järgmisel päeval vaja vara võistelda, siis saime käia ringi. See kant nägi välja umbes nagu Lasnamäe ääres oleksime olnud. Kuid seal ümber oli väga palju poode. Ostsime poest erinevaid küüslauguleibu, sest need on seal tõesti väga maitsvad. Võistluspaik oli sealt umbes 40 minuti kaugusel ja seal kõrval oli üks väga ilus park, kus me pärast jalutasime. See oli kõrgendiku peal ja nägi väga huvitav välja. Leedu inimesed olid ka väga sõbralikud, aga inglise keelt ei oska nad ikka üldse. Pidime vene keeles hakkama saama. Kuna me väga palju ringi ei saanud käia, siis pigem suhtlesime sealsete inimestega. Nad olid meile väga vastutulelikud ja kiitsid meid, kui võistlused läbi said. Me olime kahepäevasest võistlusest lõpuks nii väsinud, et kõik magasid tagasiteel.
Gertrud

Öine London

 Paar aastat tagasi käisime näiteringi trupiga Inglismaal. Ööbisime täpselt Londoni keskel ühes toredas hostelis. Ilm oli ikka selline nagu Inglismaal ikka, pilves ja vihmane. Õpetaja lubas meil minna ise süüa ostma ja muidugi me läksime kohe sõõrikupoodi. See asus kohe meie hosteli kõrval. Teisel päeval oli ilm täiesti selge ja isegi palav. Avastasime Londonit ja käisime kõik tuntumad kohad läbi. Õhtul käisime vaatamas trummishowd nimega ,,Stomp''. Saal oli täiesti välja müüdud ning see oli kõige kaasahaaravam etendus mu elus. See teatrisaal oli ka väga huvitavalt ehitatud. Read läksid järsult üles ning me istusimegi peaaegu kõige kõrgemal. Pärast etendust oli väljas juba pime ning võisime minna endale süüa ostma. Läksime kuskilt tänavate kaudu ja suutsime mitu korda ära eksida. Pärast ei leidnud enam hostelit ka üles ning läksime omavahel vaidlema. Meil ei jäänud muud üle kui küsida politseinikult, kes meie lähedal seisis. Teadsime ainult hosteli nime, aga õnneks ta oskas meid juhatada õige tänavani. Öine London oli vapustav, kuid rahvast paksult täis. Mitmed inimesed tulid meiega rääkima ja küsisid, kust me pärit oleme. See oli üks suur seiklus, aga olime väga õnnelikud, kui hostelisse tagasi jõudsime.
Gertrud

Omapäi Stockholmist Södertäljesse

  Olime sõbrannaga kuulnud, et Stockholmis toimub Rihanna kontsert, aga meil polnud plaani sinna minna. Umbes 2 nädalat enne seda kirjutas mulle üks tuttav, et müüb 2 piletit. Me olime kohe nõus need ära ostma ja valmis minema Rootsi. Ostsime piletid ning juba 2 nädalat hiljem sõitsimegi laevaga Stockholmi poole. Esimesel päeval panime oma kohvrid ära ning käisime linna peal ja avastasime erinevaid kohti vanalinnas, kuhu enne pole Rootsis sattunud. Hiljem sõitsime sõbranna tuttava poole. Ta elab sellises kohas nimega Södertälje. See oli umbes 20 minuti sõit Stockholmist rongiga. Seal oli kõik väga vaikne ja armas. Inimesed olid väga sõbralikud ja rongijaama lähedal olid väikesed poekesed. Õhtul läksime kontserdile, mis oli täiesti uskumatu kogemus ja jäime väga rahule. Tele 2 Arena oli ka väga suur ja ümber toimus veel palju muud melu. Rahvast oli nii palju, et inimesed ei mahtunud pärast metroo peale ära. Kuna viimane rong läks juba kell 23.00 ära, siis pidime minema tagasi bussiga. Buss sõitis üle 40 minuti ja me olime lõpuks nii väsinud. Viimasel päeval läksime jälle Södertäljest rongile ja liikusime tagasi Stockholmi poole. Käisime veel shoppamas ja linna peal ringi.  Meile meeldis väga omapäi hakkama saada. See kõik sai väga ruttu läbi, aga oli tore kogemus.
Gertrud

Soome

Oli täiesti tavaline sügispäev, kui meil tekkis sõpradega spontaanne mõte minna Soome. Mõned tunnid läksid mööda ja siis olidki juba laevapiletid järgmiseks päevaks ostetud.
Meie reisi eesmärk oli minna lihtsalt ratastega mõnda skateparki sõitma ja niisama Helsinki peal ringi vaadata. Laev lahkus hommikul vara - umbes 7 ajal, nii et me olime kõik väga väsinud ja jäime kohe laevas magama. Kui kohale jõudsime, oli meile suureks üllatuseks, kui nägime, et seal oli öösel nii külm olnud, et tervel maapinnal oli õhuke härmatise kiht peal. Selle tõttu saime me seal ainult 3 tundi oma ratastega sõita, kui pidime juba tagasi hakkama liikuma.
Kõik ei saanud muidugi lõppeda hästi, sest ma suutsin oma telefoni kuskil Soome peal ära kaotada. Tagasiteel läks veel sõbra rattal rehv katki ja oleksime selle pärast peaaegu laevast maha jäänud, sest terve seltskonna liikumise tempo langes märgatavalt.
Muidu jäime kõik reisiga rahule ja saime tõestuse, et meeldejääv reis ei pea olema pikalt ette planeeritud. Sobib ka kui on lihtsalt tore seltskond ja lennukad mõtted.

Taimaa avastamine

Üks mu meeldejäävamaid soojamaareise oli 2 aastat tagasi, kui ma käisin oma perega Tais. 

Kõigepealt lendasime me Bangkokki ja sealt sõitsime otsekohe autoga sadamasse, kust läksime parvega Ko Changi saarele. Meie reisi eesmärk oli avastada tervet Taid ja selle imekaunist loodust ning käia kohtades, mida turistid enamasti ei külasta. Esimese Taimaa külastusega seda küll teha ei oskaks, aga kuna see oli mu vanemate jaoks juba 5. kord, teadsid nad väga hästi, kuhu tasuks seal minna.

Sel reisil jäin ma absoluutselt kõigega rahule. Ilmad olid soojad, ookean oli uskumatult soe ja kõik kohalikud elanikud olid väga sõbralikud ja rõõmsameelsed. 

Kõige enam meeldis mulle nendest asjadest arvatavasti toit. Seal riigis ei kehtinud põhimõte, et mida kallim restoranis, seda paremad road seal on. Enamikul juhtudel olid kõige paremad söögid just nurgatagustes kohtades, kus hinnad olid väga odavad.

Kui peaksin valima ühe sihtkoha, kuhu tahaksin hetkel sõita, siis sooviksin just kõige rohkem külastada uuesti Taid.

Hans Kasepõld